Maria

Meie vanaema Maria läks aeda, ämber ühes käes, teises taburet. Oli moosikeetmise päev, suhkur oli varutud, vaarikad olid nii suured ja punased nagu maaliini bussi tagatuled. Maria muudkui korjas, kuid samal ajal ise mõtles, mis minuga küll täna on! Mõtted tiirutavad peas nagu mesilassülem! Üks vana armastus tuli meelde, käed aga korjasid edasi, ämber sai ääreni täis, aga sel ajal Maria juba magas. Kui ta ärkas, oli ämbris midagi muud. Maria lonksas seda ja mõtles, Jeesus küll, mis päev see täna on! Ja miks ma olen terve elu keetnud vaarikaid moosiks!

Maria on pruulitud vaarikatega.